Voir la conjugaison du verbe insultar
|
Indicatif
|
Présent
|
(yo) insultaréis
|
(tú) insultaréis
|
(vos) insultaréis
|
(él/ella/usted) insultaréis
|
(nosotros-as) insultaréis
|
(vosotros-as) insultaréis
|
(os) insultaréis
|
(ellos-as/ustedes) insultaréis
|
Imparfait
|
(yo) insultaréis
|
(tú) insultaréis
|
(vos) insultaréis
|
(él/ella/usted) insultaréis
|
(nosotros-as) insultaréis
|
(vosotros-as) insultaréis
|
(os) insultaréis
|
(ellos-as/ustedes) insultaréis
|
Passé simple
|
(yo) insultaréis
|
(tú) insultaréis
|
(vos) insultaréis
|
(él/ella/usted) insultaréis
|
(nosotros-as) insultaréis
|
(vosotros-as) insultaréis
|
(os) insultaréis
|
(ellos-as/ustedes) insultaréis
|
Futur simple
|
(yo) insultaréis
|
(tú) insultaréis
|
(vos) insultaréis
|
(él/ella/usted) insultaréis
|
(nosotros-as) insultaréis
|
(vosotros-as) insultaréis
|
(os) insultaréis
|
(ellos-as/ustedes) insultaréis
|
insultaréis \in.sul.taˈɾeis\
- Deuxième personne du pluriel du futur de l’indicatif de insultar.