Kotava modifier

Étymologie modifier

Composé de ko et de laumá.

Verbe modifier

Personne Présent Passé Futur
1re du sing. kolaumá kolaumayá kolaumatá
2e du sing. kolaumal kolaumayal kolaumatal
3e du sing. kolaumar kolaumayar kolaumatar
1re du plur. kolaumat kolaumayat kolaumatat
2e du plur. kolaumac kolaumayac kolaumatac
3e du plur. kolaumad kolaumayad kolaumatad
4e du plur. kolaumav kolaumayav kolaumatav
voir Conjugaison en kotava

kolaumá \kɔlauˈma\ ou \kolauˈma\ intransitif

  1. Augmenter, s’accroitre.

Prononciation modifier

Références modifier