Voir la conjugaison du verbe inquietar
|
Indicatif
|
Présent
|
(yo) inquietaré
|
(tú) inquietaré
|
(vos) inquietaré
|
(él/ella/usted) inquietaré
|
(nosotros-as) inquietaré
|
(vosotros-as) inquietaré
|
(os) inquietaré
|
(ellos-as/ustedes) inquietaré
|
Imparfait
|
(yo) inquietaré
|
(tú) inquietaré
|
(vos) inquietaré
|
(él/ella/usted) inquietaré
|
(nosotros-as) inquietaré
|
(vosotros-as) inquietaré
|
(os) inquietaré
|
(ellos-as/ustedes) inquietaré
|
Passé simple
|
(yo) inquietaré
|
(tú) inquietaré
|
(vos) inquietaré
|
(él/ella/usted) inquietaré
|
(nosotros-as) inquietaré
|
(vosotros-as) inquietaré
|
(os) inquietaré
|
(ellos-as/ustedes) inquietaré
|
Futur simple
|
(yo) inquietaré
|
(tú) inquietaré
|
(vos) inquietaré
|
(él/ella/usted) inquietaré
|
(nosotros-as) inquietaré
|
(vosotros-as) inquietaré
|
(os) inquietaré
|
(ellos-as/ustedes) inquietaré
|
inquietaré \iŋ.kje.taˈɾe\
- Première personne du singulier du futur de l’indicatif de inquietar.