Forme de verbe

modifier
Voir la conjugaison du verbe insinuar
Indicatif Présent (yo) insinuaste
(tú) insinuaste
(vos) insinuaste
(él/ella/usted) insinuaste
(nosotros-as) insinuaste
(vosotros-as) insinuaste
(os) insinuaste
(ellos-as/ustedes) insinuaste
Imparfait (yo) insinuaste
(tú) insinuaste
(vos) insinuaste
(él/ella/usted) insinuaste
(nosotros-as) insinuaste
(vosotros-as) insinuaste
(os) insinuaste
(ellos-as/ustedes) insinuaste
Passé simple (yo) insinuaste
(tú) insinuaste
(vos) insinuaste
(él/ella/usted) insinuaste
(nosotros-as) insinuaste
(vosotros-as) insinuaste
(os) insinuaste
(ellos-as/ustedes) insinuaste
Futur simple (yo) insinuaste
(tú) insinuaste
(vos) insinuaste
(él/ella/usted) insinuaste
(nosotros-as) insinuaste
(vosotros-as) insinuaste
(os) insinuaste
(ellos-as/ustedes) insinuaste

insinuaste \in.siˈnwas.te\

  1. Deuxième personne du singulier () du passé simple de l’indicatif de insinuar.

Prononciation

modifier

Forme de verbe

modifier
Voir la conjugaison du verbe insinuar
Indicatif Présent
Imparfait
Passé simple
tu insinuaste
Plus que parfait
Futur simple

insinuaste \ĩ.si.nwˈaʃ.tɨ\ (Lisbonne) \ĩ.si.nwˈaʃ.tʃɪ\ (São Paulo)

  1. Deuxième personne du singulier du prétérit de insinuar.