Espagnol modifier

Forme de verbe modifier

Voir la conjugaison du verbe mimar
Indicatif Présent (yo) mimaste
(tú) mimaste
(vos) mimaste
(él/ella/usted) mimaste
(nosotros-as) mimaste
(vosotros-as) mimaste
(os) mimaste
(ellos-as/ustedes) mimaste
Imparfait (yo) mimaste
(tú) mimaste
(vos) mimaste
(él/ella/usted) mimaste
(nosotros-as) mimaste
(vosotros-as) mimaste
(os) mimaste
(ellos-as/ustedes) mimaste
Passé simple (yo) mimaste
(tú) mimaste
(vos) mimaste
(él/ella/usted) mimaste
(nosotros-as) mimaste
(vosotros-as) mimaste
(os) mimaste
(ellos-as/ustedes) mimaste
Futur simple (yo) mimaste
(tú) mimaste
(vos) mimaste
(él/ella/usted) mimaste
(nosotros-as) mimaste
(vosotros-as) mimaste
(os) mimaste
(ellos-as/ustedes) mimaste

mimaste \miˈmas.te\

  1. Deuxième personne du singulier () du passé simple de l’indicatif de mimar.

Prononciation modifier

Portugais modifier

Forme de verbe modifier

Voir la conjugaison du verbe mimar
Indicatif Présent
Imparfait
Passé simple
tu mimaste
Plus que parfait
Futur simple

mimaste \mi.mˈaʃ.tɨ\ (Lisbonne) \mi.mˈaʃ.tʃɪ\ (São Paulo)

  1. Deuxième personne du singulier du prétérit de mimar.