Catalan modifier

Étymologie modifier

(1271)[1]. Du latin sĭlvatĭcus[1] (« sylvestre, sauvage »).

Adjectif modifier

Singulier Pluriel
salvatge
\selˈbad͡ʒə\
salvatges
\selˈbad͡ʒəs\

salvatge [selˈbad͡ʒə], [salˈvad͡ʒe] masculin et féminin identiques

  1. Sauvage.
    • Jo, com absent
      del món vivint,
      aquell jaquint
      acohortat,
      d’ell apartat
      dant-hi del peu,
      vell jubileu
      mort civilment,
      ja per la gent
      desconegut,
      per tots tengut
      com hom salvatge
      — (Jaume Roig, Espill, préface, 2ème partie)

Variantes modifier

Synonymes modifier

Dérivés modifier

Prononciation modifier

Références modifier

Occitan modifier

Étymologie modifier

Du latin sĭlvatĭcus (« sylvestre, sauvage »).

Adjectif modifier

Nombre Singulier Pluriel
Masculin salvatge
\salˈβad͡ʒe\
salvatges
\salˈβad͡ʒes\
Féminin salvatja
\salˈβad͡ʒo̞\
salvatjas
\salˈβad͡ʒo̞s\

salvatge \salˈβad͡ʒe\ (graphie normalisée)

  1. Sauvage.
    • una auca salvatja — (Andrieu Lagarda, Les Secrèts de las Bèstias, page 289, 2014. ISBN 978-2-916718-53-8.)

Dérivés modifier

Synonymes modifier

Références modifier